Hey! Pole paar päeva jõudnud blogida, tegemisi palju. Eile käisime ühe kohaliku kastikaga north shorel. Sõit sinna kestis vähemalt 2x kauem, kui peaks, sest läksime koguaeg vales suunas. Peaasi et kohale jõudsime. Kui eelmine kord oli seal suhteliselt ilma laineteta vesi, siis seekord olid lained ikka pääris suured. Saingi oma esimesed suured lained ära kogeda. Kuna seal on üks kalju, mille otsast saab alla hüpata, siis võtsin ka ennast kokku ja tegin oma hüppe ära. Ei lõppend kuigi hästi, sest ma olin ära unustanud, et peab tikksirgelt ennast hoidma ja sain ühe korraliku tagumiku laksu. Tagajärjeks siis ilusad sinikad kintsudel :D Pärast käisime maailma parimaid krevette söömas! Kuna põhjarannikul on krevetikasvandused, siis ega väga kogustega ei koonredatud ka. Ülimaitsvad olid need igastahes. Sellele üksnes mõeldes hakkavad juba neelud käima. Pärast läksime veel kilpkonnasid otsima, nägime ka, aga kohalik mees ütles, et nad on praegu rannast kaugemal ja ütles meile uue koha, kuhu võiks vaatama minna. Mina ja Teele olime kahekesi nagu mingid väikesed lapsed, kes korjasid vetikaid ja üritasid kilpkonnasid sööta. Ükski ei tahtnud aga meie juurde tulla. Vähemalt oli üks hiiglane most umbes 1-2 meetri kaugusel!! Järgmine kord üritame minna kilpkonni vaatama nii, et ilma söötmata koju tagasi enam ei lähe. Muide, tegelikult ei tohi kilpkonnasid ise katsuma minna, selle eest võib saada trahvi 10 000 dollarit. Mitte just kõige vähem. Aga sööta võib ja kui kilpkonn ise so juurde tuleb, siis ei juhtu ka midagi. Vot niii.. Täna on pühapäev ja seega lebopäev. Või noh, olime terve päev rannas ja võtsime kodust bodyboardid kaasa. Sain oma esimese laine ka kätte! See oli ikka mega vägev tunne, kui laine võtab sind endaga kaasa ja veab. Mõnus! Nüüd olen aga seljalt ja jalgadelt ja kätelt nii põlenud, et isegi mo eilsed sinikad ei paista eriti välja. Päris valus on ka. Vähemalt saab kunagi pruuniks... Aga järgmise blogini siis. Vaatan veits telekat vahelduseks. Ja teisipäeval on mul La Cucarachas esimene proovipäev. Tsauuu