Terviist, mõtlesin, et jagan ka oma toredat eilset päeva teiega. Niisiis. Mõtlesime ühe sõbraga juba üleeile, et võiks omale auto laenutada üheks päevaks. Läksime ja broneerisime omale siis järgmiseks päevaks omale auto ära, millele pidime järgi minema hommikul kell 8. Jõudsime isegi 5 minutit varem kohale, sest olime juba nii ärevil, et saame lõpuks mööda saart ringi seigelda. Saime omale väikse ökonoomse auto, selline nunnu hall väike punnike. Kuna minu nimel oli auto, siis pidin ka ise sõitma, niiet sain oma esimesed Hawaii sõidud tehtud. Parkisime auto ühe kanali äärde, mis on koguaeg autosid täis ja läksime üles asju tooma, mis vaja reisile kaasa võtta on. Kui alla läksime kõigi oma kompsudega, siis avastasime, et auto on kadunud.Ja päriselt, meil võttis see kodus käimine max 15 minutit. Seda tunnet on lihtsalt nii raske kirjeldada, mis mõtted mul kõik peast läbi käisid. Ma juba vaikselt mõtlesin, kust ma uue auto raha kokku saan jne. Läksime siis täiesti stressis tagasi autolaenutusse ja tuli välja, et meie auto oli ära viidud, kuna ühe imepisikese sildi peal, mida üldse näha ei olnud, oli kirjas, et esmaspäeva ja reede hommikuti ei tohi sinna parkida. No tore! See tähendas, et me pidime maksma selle eest, et auto tagasi saada. Kuna nendel inimestel seal hakkas meist nii kahju, et selline asi juhtus mingi esimese 15 minuti jooksul, siis nad andsid meile uue ja väga-väga palju kõvema auto. Saime omale siis lahtise katusega valge mitsubishi. Hihiiii, sellega oli lihtalt niiiii hea sõita! Alustasime oma rännakut ida rannikult. Esimene peatus oli Pali look out. Super vaatega koht, kuigi mingi kunagi sõja ajal oli sealt kaljult inimesi alla lükatud. Päris jube. Sõitsime edasi mööda ida rannikut ja läksime Lanikai randa. See rand on siis mingi maailma top 100 hulgas. Ja päris ausalt, see oli ikka imeilus. Valge liiv ja helesinine vesi. Snorkeldasime ka veel seal veidi ja nägime igasuguseid värvilisi kalu jne. Edasi sõitsime jälle mööda rannaäärt ja käisime vaatamas Chinaman's hati ja siis mingit sellist kohta kus vee sees on suured kivimühakad, mis äevad välja nagu sisalikud. Äkki ongi kunagi mingid hiidsisalikud sinna ära kivistunud:D enne põhjarannikule jõudmist chillisime veel veidi ühes täiesti inimtühjas rannas, mis oli ka tegelikult hullult ilus. Ei tea, miks seal inimesi polnud. Võib-olla oli lihtsalt liiga kaugel, et tristid sinna minna viitsiksid. Siis läksimegi edasi sööma minu lemmik krevette. Giovanni küüslaaugu krevetid on lihtsalt maailma parimad! Kuna ma tahtsin veel snorkeldama minna, sest see veealune on siin ikka täiesti haige kui ilus, siis järgmine peatus oligi shark cove. Kuna see on hästi kivine koht, siis oli selline tunne nagu oleksid seal vee all kuskile kaljude vahel ja lihtsalt ujud läbi kirjude kalakeste seal. Vaatasime veel päikeseloojangu ka põhjas ära ja siis hakkasimegi tagasi tulema. Mõtlesime, et võiks minna kuskilt Rossi poest läbi, kuna Waikiki omas käime peaegu iga päev. Mina suutsin omal seal muidugi rahakoti ära kaotada, mille ma hiljem üles leidsin õnneks. Teine kord juba selle päeva jooksul kui ma midagi suudan ära kaotada. Käisin kõik nurgatagused läbi ja lõpuks leidsin kuskilt jalanõude vahel selle, sest olin seal mingeid kingi proovinud. Nii haige lihtsalt. Siss meil said mõlemal telefonide kõneajad läbi, niiet ei saanud välja helistada, ega keegi ei saand sisse ka helistada. See oli muidugi ka mo esimene kod elus, kui ma mingi kuuerajaliselt highwayl sõitsin. Pole vist autosõitmist kunagi nii palju kartnud, kui eile:D Nii pime oli lihtsalt ja jube palju autosid oli ka. Koju jõudes olime mõlmad lihtsalt nii läbi terve päeva juhtumistest, et tahtsime lihtsalt magama minna. See vist on ikka see, et kui juba midagi juhtuma hakkab, siis jääbki juhtuma. Aga iseenesest reis oli äge. Nägin palju uusi ilusaid kohti jälle:) Täna on meil suht viimane bbq meie maja kuuendal, sest kõik hakkavad koju sõitma. 31ks peame oma korterist välja kolima. Ju siis näeb, mis veel juhtuma hakkab:D Hawaiise olen ma igastahes armunud. Olge tublid

Noniiii, neljapäev oli siis see päev, kus sain omale ühe checki juurde, sest tegime ära Stairways to heaveni. Olime Minniga just tööl, kui tuli teade, et on võimalus samal õhtul minna ja siis oligi otsustatud, et peab kindlasti ikkagi ära käima. Umbes poole 2 ajal hakkasime Waikikist sõitma ja kohale jõudsime umbes pool h hiljem. Jälle sai korrata seda imelist bambusemetsa, kus seekord õnneks käna ei pannudki. Kui jalamile jõudsime, siis veendusime, et valvurit ka pole ja saigi teekonda alustada. Matkakaaslasteks oli Minni, Alari ja Andrus. Stairways on nö 5 astet. Esimene oli väga raske, vahepeal oli isegi 90 kraadise nurga all trepid ja see oli ka kõige pikem aste. Teine oli ka päris raske, aga kolm viimast olid juba täitsa lihtsad. Umbes kolmanda lõpus olime juba nii pilvedes, et mõlemal pool olidki lihtsalt hallid udukogud. 2 h pärast olimegi üleval ja chillisime seal umbes 1,5h, et oodata hommikut. Sain oma nime ka ülesse punkrisse kirja pandud. umbes poole 6 ajal hommikul hakkasime tagasi alla ronima ja ilusat hommikut nägime umbes teisel tasandil, tegime pilte ka, aga lisan kunagi hiljem, pole veel kätte saanud neid lihtsalt. Alla jõudes küsis valvur, kas oli äge ja saimegi võidukal sammul kodu poole minna:D Aa, muide, Minni just täna rääkis, et laupäeval oli mingi inimene seal surma saanud, südamerabandus või miskit. Päris jube ikkagi..
Aga jaa.. Täna käisin ühe sõbraga Waikikist väljas! Läksime Kailuale. Vahepeal oli peatus ühes Sealife pargis ja siis ma ütlesin, et lähme vaatame korra sinna ja siis läksimegi. Chillisime seal niisama veits ja siis Noa ütles, et lähme vaatame sisse siis. Kui juba haideni jõudsime siis sain aru, et me oleme ilma piletit ostmata sisse saanud ja siis küsisingi, et piletit ei pidanud ostma v? Ja siis ta ütles, et juba oleme sees ju, mis me enam sellest ostame. Nägime igasuguseid haisid, kilpkonni, delfiinide showd ja siis kuidas inimesed delfiinidega ujusid seal. Inimene ulpis vee peal ja siis kaks delfiini tulid tagant ja lükkasid jalgadest. see oli niii äge! Pärast läksime huvi pärast vaatama, kui palju pilet maksab ja see oli 30 dolllarit. juuudas. Vähemalt sai ära käidud:D Kui kailuale jõudsime siis ostsime hästi palju tervislikku toitu ja sõime nii palju, et lõpuks hakkas paha ja läksime randa lebotama.
Hmmm, mis siis veel, korteris on torud umbes ja tahaks täiega pesema minna ja pesin hästi palju pesu täna ka. Ega vist rohkem polegi midagi rääkida ja trükkida ka väga ei viitsi. Olge tublid! Ajaaaa üks tähtis uudis veel. Ostsin ükspäev piletid honolulu-new york. Ehk see tähendab seda, et ma kuskile mujale linna ei lähe. Aga ma ei saanud seda piletit ostmata jätta. 4 viimast oli veel alles ja ma sain pileti 280 dollariga, mis on super hind. Niisiis, mitte ma ei lähe teistesse linnadesse, vaid lähen ühele teisele Hawaii saarele, mis on ma usun kindlasti üks väga äge kogemus! Main landile on ikkagi alati kegem tagasi tulla, kui siia saartele, niiet ma usun et oma otsust kahetsema ei pea. Aga okei, tsaukiii