Terviist, mõtlesin, et jagan ka oma toredat eilset päeva teiega. Niisiis. Mõtlesime ühe sõbraga juba üleeile, et võiks omale auto laenutada üheks päevaks. Läksime ja broneerisime omale siis järgmiseks päevaks omale auto ära, millele pidime järgi minema hommikul kell 8. Jõudsime isegi 5 minutit varem kohale, sest olime juba nii ärevil, et saame lõpuks mööda saart ringi seigelda. Saime omale väikse ökonoomse auto, selline nunnu hall väike punnike. Kuna minu nimel oli auto, siis pidin ka ise sõitma, niiet sain oma esimesed Hawaii sõidud tehtud. Parkisime auto ühe kanali äärde, mis on koguaeg autosid täis ja läksime üles asju tooma, mis vaja reisile kaasa võtta on. Kui alla läksime kõigi oma kompsudega, siis avastasime, et auto on kadunud.Ja päriselt, meil võttis see kodus käimine max 15 minutit. Seda tunnet on lihtsalt nii raske kirjeldada, mis mõtted mul kõik peast läbi käisid. Ma juba vaikselt mõtlesin, kust ma uue auto raha kokku saan jne. Läksime siis täiesti stressis tagasi autolaenutusse ja tuli välja, et meie auto oli ära viidud, kuna ühe imepisikese sildi peal, mida üldse näha ei olnud, oli kirjas, et esmaspäeva ja reede hommikuti ei tohi sinna parkida. No tore! See tähendas, et me pidime maksma selle eest, et auto tagasi saada. Kuna nendel inimestel seal hakkas meist nii kahju, et selline asi juhtus mingi esimese 15 minuti jooksul, siis nad andsid meile uue ja väga-väga palju kõvema auto. Saime omale siis lahtise katusega valge mitsubishi. Hihiiii, sellega oli lihtalt niiiii hea sõita! Alustasime oma rännakut ida rannikult. Esimene peatus oli Pali look out. Super vaatega koht, kuigi mingi kunagi sõja ajal oli sealt kaljult inimesi alla lükatud. Päris jube. Sõitsime edasi mööda ida rannikut ja läksime Lanikai randa. See rand on siis mingi maailma top 100 hulgas. Ja päris ausalt, see oli ikka imeilus. Valge liiv ja helesinine vesi. Snorkeldasime ka veel seal veidi ja nägime igasuguseid värvilisi kalu jne. Edasi sõitsime jälle mööda rannaäärt ja käisime vaatamas Chinaman's hati ja siis mingit sellist kohta kus vee sees on suured kivimühakad, mis äevad välja nagu sisalikud. Äkki ongi kunagi mingid hiidsisalikud sinna ära kivistunud:D enne põhjarannikule jõudmist chillisime veel veidi ühes täiesti inimtühjas rannas, mis oli ka tegelikult hullult ilus. Ei tea, miks seal inimesi polnud. Võib-olla oli lihtsalt liiga kaugel, et tristid sinna minna viitsiksid. Siis läksimegi edasi sööma minu lemmik krevette. Giovanni küüslaaugu krevetid on lihtsalt maailma parimad! Kuna ma tahtsin veel snorkeldama minna, sest see veealune on siin ikka täiesti haige kui ilus, siis järgmine peatus oligi shark cove. Kuna see on hästi kivine koht, siis oli selline tunne nagu oleksid seal vee all kuskile kaljude vahel ja lihtsalt ujud läbi kirjude kalakeste seal. Vaatasime veel päikeseloojangu ka põhjas ära ja siis hakkasimegi tagasi tulema. Mõtlesime, et võiks minna kuskilt Rossi poest läbi, kuna Waikiki omas käime peaegu iga päev. Mina suutsin omal seal muidugi rahakoti ära kaotada, mille ma hiljem üles leidsin õnneks. Teine kord juba selle päeva jooksul kui ma midagi suudan ära kaotada. Käisin kõik nurgatagused läbi ja lõpuks leidsin kuskilt jalanõude vahel selle, sest olin seal mingeid kingi proovinud. Nii haige lihtsalt. Siss meil said mõlemal telefonide kõneajad läbi, niiet ei saanud välja helistada, ega keegi ei saand sisse ka helistada. See oli muidugi ka mo esimene kod elus, kui ma mingi kuuerajaliselt highwayl sõitsin. Pole vist autosõitmist kunagi nii palju kartnud, kui eile:D Nii pime oli lihtsalt ja jube palju autosid oli ka. Koju jõudes olime mõlmad lihtsalt nii läbi terve päeva juhtumistest, et tahtsime lihtsalt magama minna. See vist on ikka see, et kui juba midagi juhtuma hakkab, siis jääbki juhtuma. Aga iseenesest reis oli äge. Nägin palju uusi ilusaid kohti jälle:) Täna on meil suht viimane bbq meie maja kuuendal, sest kõik hakkavad koju sõitma. 31ks peame oma korterist välja kolima. Ju siis näeb, mis veel juhtuma hakkab:D Hawaiise olen ma igastahes armunud. Olge tublid