terviist. Pole teile kull paris pikalt kirjutanud, aga loodan, et annate andeks. Nii palju on tegemist ja praegugi olen sobranna arvutiga netis, niiet isegi tapitahti ei saa kasutada. Aga noh, saate aru ikka mis ma teile siin nuud kirjutama hakkan. Ma ei teagi enam kust alustada, nii palju asju on toimunud. Naiteks paris tukk aega kaisime uhtede sopradega Jeepiga soitmas. North Shorel ja muudes kohtades. Kasime mingis mega ilusas kaljuga rannas ja selleks, et sinna saama pidime uldsegi offroadi tegema. Sain ise ka autoga soita, paris lahe oli! Siis uritasime umbes 30 inimesega Stairways to heavenisse minna. Matkasime mingi pool tundi enne, kui uldse joudsime oigesse kohta. Ule mingite bambuste, mis olid jube libedad ja kus ma muidugi kana kaisin. Aga ma polnud ainuke, kuna see oli ikka toesti vaga libe. Kui sihtpunkti joudsime, siis valvurit ei olnud veel kohal ja saime seiklust alustada. Hakkasime siis treppidest ules ronima, kui lopuks kuulsime, kuidas valvur meile jarele jookseb, omal higipull otsa ees, ja meid peatada uritab. Niisiis, pidimegi otsa umber poorama ja tagasi alla ronima. Lubas meile isegi politsei kutsuda. Aga onneks tegi ta seda ainult meie hirmutamiseks. Parast utles, et me tegime lihtsalt niipalju larmi, et selleparast nagigi meid ja kui jargmine kord plaanime tulla, et siis tuleksime umbes 2 h varem. Olen kainud veel kahel matkal. Molemad korrad koskesid vaatams. Esimese nime ma ei maleta enam, aga see oli ikka vaga hull matk. Esiteks ma arvasin, et kui me bussiga sinna jouame, et siis see on mingi 5 mintsa kaugusel ja mina tark laksin muidugi kleidi ja sandaalidega. Matkasime mingi pool tundi jalle ja kui kusisime vastutulevatelt, et kaugel veel, siis saime vastuse, et kaige veits edasi, siis sealt on naha marki ja siis sealt alles oige matk hakkab. Ja ega nad ei valetanud. Korralik ronimine, vaga sopane ja libe, vahepeal pidime isegi koisi kasutama ja ilma toetava toikata ei oleks ma mittekuskile joudnud. Aga asi oli seda vaart ja waterfall oli megailus. Matk sinna oli mingi poolteist tundi ja pluss veel siis tagasitulek. Teine koht kus kaisime oli Maunawili, mis oli ka vaga ilus koht. Seekord olin juba targem ja panin korralikult tossud jalga jne. See matk oli aga paris kerge, ainult mingi tund aega matkamist enne kohale joudmist. Aga jallegi, vaga ilus koht oli! Mis siis veel. Vaga palju pole Waikikist valja saanud. Rohkem olengi siin oma kohalike sopradega aega veetnud. Palju olen rannas ohtuti sopradega paikeseloojanguid vaatamas kainud. Need on megailus ka siin. Ukspaev, taiesti suvalisel teisipaeval laksime ka randa, joime veidi veini ja vaatasime paikeseloojangut ja siis millegiparast lasti taiega pikalt ilutulestikku. See oli paris hea ullatus. Mis siis veel.. surfamas olen naiteks mitu korda kainud. Ja muidugi tool.. Aga no viiamsed korrad rannas on ikka vaga lahedad olnud. Suurem osa ajast mangime tookaaslastega lumesoda ja viimane kord lebotasime vorkkiiges ja soome shave ice, kaime ujumas ja naudime niisama ilma. Mis saab veel parem olla, kui rannas tootada. Aga noh, mis siis ikka, pikk jutt halb jutt. Lahen teen midagi lobusat nuud. Ja teie koik seal kodumaal, hoidke ennast ja olge tublid. Musidkallidpaid